1. Mõõtmisandmete oluline kõrvalekalle: kui anduri väljundväärtus on oluliselt vastuolus tegeliku füüsikalise kogusega (nt temperatuur, rõhk jne) ja hälve ületab lubatud vahemikku, on tavaliselt vajalik kalibreerimine. Näiteks võib temperatuurianduri näit olla fikseeritud, kõikuda ebatavaliselt või tegelikust temperatuurist liiga palju kõrvale kalduda. See kõrvalekalle võib olla tingitud anduri vananemisest, keskkonnateguritest või mehaanilisest pingest.
2. Süsteemi rike või häire: kui anduriga seotud süsteem (nt tööstusseadmed või autojuhtimissüsteemid) käivitab veakoode, häireid või kogeb ebatavaliste andmete tõttu jõudluse halvenemist (nt seadme ülekuumenemine või juhtimistõrge), võib see olla signaal, et andur on kalibreerimata või kahjustatud. Näiteks võib õhukonditsioneer ebaõnnestunud temperatuurianduri tõttu temperatuuri õigesti reguleerida.
3. Füüsilised kahjustused või keskkonnamuutused: kui andur saab füüsilisi kahjustusi (nt pragunenud korpus või korrodeerunud ühendusjuhtmed) või puutub pika aja jooksul kokku ekstreemsete keskkondadega (kõrge temperatuur, kõrge niiskus, vibratsioon), võib selle jõudlus halveneda ja täpsuse taastamiseks on vaja kalibreerida. Peale selle tuleb mehaaniliselt kokkupandud tundlikud andurid (nt Halli efekti andurid) pärast paigaldamist kalibreerida, et vältida koostevigadest tingitud andmete kõrvalekaldeid.
4. Regulaarne hooldus või tööstusharu standardnõuded
Vastavalt tööstusstandarditele (nt ISO 9001, IEC 61508) vajavad andurid regulaarset kalibreerimist, et tagada andmete täpsus ja süsteemi töökindlus. Isegi ilma ilmsete vigadeta tuleks kalibreerimine läbi viia plaanipäraselt, eriti kõrgete -ohutusnõuete-nõuetega valdkondades (nt naftapuurimine ja kosmosetööstus).
5. Pärast remonti või väljavahetamist
Pärast parandamist või asendamist võivad anduri sisemised parameetrid muutuda, mistõttu on toimivuse vastavuse kontrollimiseks vaja uuesti kalibreerida. Näiteks peab parandatud rõhuanduri väljundsignaali standardvarustusega võrreldes olema, et tagada tundlikkuse, lineaarsuse ja muude näitajate nõuetele vastavus.
Kalibreerimismeetodi viide
Kalibreerimine nõuab tavaliselt teadaoleva sisendkoguse rakendamist andurile, kasutades standardseid instrumente (nt konstantse temperatuuriga kambrit või rõhu testimismasinat), väljundsignaali võrdlemist standardväärtustega ja kalibreerimiskõverate või andmete genereerimist. Dünaamiline kalibreerimine nõuab ka sagedusreaktsiooni ja stabiilsuse testimist.
